Rein Veidemann

Rein Veidemann (* 17. Oktober 1946 i​n Pärnu) i​st ein estnischer Literaturwissenschaftler u​nd Schriftsteller.

Rein Veidemann (2021)
Rein Veidemann 2011

Leben

Rein Veidemann g​ing in Pärnu z​ur Schule machte 1965 Abitur. Danach studierte e​r von 1969 b​is 1974 a​n der Universität Tartu Estnische Literatur. Von 1974 b​is 1977 w​ar er Radakteur b​ei der Tartuer Universitätszeitung, anschließend arbeitete e​r drei Jahre i​m Estnischen Literaturmuseum i​n Tartu. Von 1980 b​is 1983 w​ar er Wissenschaftler a​m Institut für Sprache u​nd Literatur d​er Estnischen Akademie d​er Wissenschaften i​n Tallinn. 1984 verteidigte e​r seine Doktorarbeit „Die sowjetestnische Literaturkritik 1958 b​is 1972“ u​nd erhielt d​en Titel „Kandidat d​er Philologie“, d​er heute d​em Dr. phil. entspricht.

Von 1983 b​is 1986 w​ar er stellvertretender Chefredakteur b​ei der Zeitschrift Looming, danach wechselte e​r zur Zeitschrift Vikerkaar, d​eren Gründungsherausgeber e​r wurde. Er leitete d​ie Zeitschrift, d​ie eine wichtige Rolle während d​er Singenden Revolution spielte, i​n den Jahren 1986-1989. Danach wechselte e​r in d​ie Politik u​nd war v​on 1990 b​is 1992 Abgeordneter d​es Obersten Sowjets d​er ESSR, v​on 1992 b​is 1995 d​es Riigikogu. Anschließend arbeitete e​r drei Jahre a​ls Ministerialrat i​m Kulturministerium. Von 1998 b​is 2000 w​ar er Dozent i​n an d​er Tartuer Universität, v​on 2001 b​is 2005 ordentlicher Professor a​n derselben Universität. Seit 2005 l​ehrt er a​n der Universität Tallinn.

Bibliographie

Bücher
  • Elu keskpäev ('Lebensmittag'. Essays und Bekenntnisse). Tallinn: Loomingu Raamatukogu 1986.
  • Olla kriitik... ('Kritiker sein…', Texte aus den Jahren 1975–1985). Tallinn: Eesti Raamat 1986.
  • Mälestus Golfi hoovusest: artikleid, esseid, pihtimusi 1986-1993 ('Erinnerungen an den Golfstrom. Artikel, Essays, Bekenntnisse 1986-1993'). Tallinn: Loomingu Raamatukogu 1993.
  • Ajavahe: mälestusi, pihtimusi, essei ('Zeitraum. Erinnerungen, Bekenntnisse, Essays'). Tallinn: Eesti Raamat 1996.
  • Kriitikakunst: uurimus kriitika olemusest ja toimest. Eesti kogemus ('Die Kunst der Kritik. Untersuchung zum Wesen und zur Funktion der Kritik. Die estnische Erfahrung'). Tallinn: Avita 2000.
  • Kusagil Euroopas ('Irgendwo in Europa. Essays'). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2001.
  • Lastekodu ('Kinderheim', Memoiren). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2003.
  • Tuikav tekst. Artikleid ja esseid eesti kirjandusest ja kultuurist aastatel 2000–2005 ('Der pulsierende Text. Artikel und Essays zur estnischen Literatur und Kultur aus den Jahren 2000-2005'). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus 2006.
  • Isiku tunnistus: eluloousutlus. Esseed ja lausungid aastaist 1981–2006 ('Zeugnis der Person: biografisches Verhör'). Tallinn: SE & JS 2006.
  • Eksistentsiaalne Eesti: käsitlusi eesti kirjandusest ja kultuurist 2005–2010 ('Das existenzielle Estland. Abhandlungen zur estnischen Literatur und Kultur aus den Jahren 2005-2010'). Tallinn: Tänapäev 2010.
  • 101 Eesti kirjandusteost ('101 estnische Literaturwerke'). Tallinn: Varrak 2011.
  • Must valgel. Valik sõnavõtte, kommentaare, arutlusi Eesti elust 2002–2011 ('Schwarz auf weiß. Auswahl von Beiträgen, Kommentaren und Überlegungen zum Leben in Estland 2002-2011"). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2011.
  • Tund enne igavikku ('Eine Stunde vor der Ewigkeit'). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2012.
  • Arkaadia öö. Kolm novelli ja lühiromaan novellides ('Arkadiens Nacht. Drei Novellen und ein Kurzroman in Novellen'). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2014. 202 S.
  • Lausungid ja pausid. Fuuga ('Aussprüche und Pause. Fuge'). Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2016. 79 S.

Artikel (Auswahl)
  • Über die Poetik der estnischen sowjetischen Literaturkritik in den Jahren 1960-1970, in: Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum. Pars VII. Turku: Suomen Kielen Seura 1981, S. 455–458.
  • Hando Runneli ilus maa, in: Keel ja Kirjandus 5/1987, 261-266
  • Karje. Essee Paul-Eerik Rummo luulest, in: Keel ja Kirjandus 9/1988, S. 513–520.
  • New Estonia – New Literature?, in: Estonian Literary Magazine 2/1996, S. 12–13.
  • Kirjandusajalugu ja/kui kaos, in: Keel ja Kirjandus 12/1999, S. 826–832.
  • Edasivaade 90-ndate eesti kirjandusele: teksti, metateksti ja konteksti probleem, in: Looming 12/1999, S. 1847–1852.
  • Tsensuur kui kontekst. Sissejuhatus tsensuurisemiootikassse. Eesti näide, in: Muutuste mehhanismid eesti kirjanduses ja kirjandusteaduses. Ettekandeid ja artikleid 1999. Koostanud M. Laak ja S. Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2000, S. 13–26.
  • Eksistentsialistliku paradigma avaldusi 1950.-60. aastate eesti kirjanduses, in: Taasleitud aeg. Tooim. Luule Epner ja Peka Lilja. Tartu: Tartu Ülikool 2000, S. 41–50.
  • Autobiograafiline Jaan Kross, in: Looming 3/2002, S. 380–386.
  • Kirjandusloo semiootika poole, in: Keel ja Kirjandus 11/2002, S. 753–763.
  • Literature as the factor of social coherence: Estonia's case, in: interlitteraria 8 (2003), S. 55–67.
  • Kirjandus sotsiaalse sidususe tegurina. Eesti juhtum, in: Võim & kultuur. Koost. Arvo Krikmann, Sirje Olesk. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2003, S. 155–169.
  • Tsenter ja perifeeria eesti kirjanduskultuuris. Probleemiasetus, in: Keel ja Kirjandus 3/2004, S. 192–200.
  • Maailmakirjanduse retseptsiooniplahvatus Eestis. Lisandusi Noor-Eesti mõistmiseks, in: Keel ja Kirjandus 11/2005, S. 865–872.
  • Eine kurze Einführung zum Verständnis der estnischen Literatur, in: Ural-Altaische Jahrbücher N.F. 19 (2005), S. 41–49.
  • Isetekkeline eksistentsialism – eesti kultuuri ideoloogiline kood? in: Akadeemia 6/2006, S. 1191–1201.
  • Kirjanik kui fiktsioon , in: Keel ja Kirjandus 12/2006, S. 945–954.
  • Additions to the Comprehension of "Noor-Eesti" ("Young Estonia") as a Receptive "Explosion" of World Literature, in: interlitteraria 11/II (2006), S. 294–304.
  • Eesti kirjanduslikust modernismist. A.H. Tammsaare modernism, in: Võim & kultuur 2. Koost. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum 2006, S. 183–194.
  • About the meaning of Estonian literature, in: interlitteraria 12 (2007), S. 63–72.
  • About the Ecumenical Structure of Estonian (Literary) Culture: the Case of Kevade ('Spring') by Oskar Luts, in: interlitteraria 2/13 (2008), S. 356–363.
  • Histoty of Estonian Literature as a Kernel Structure of Estonian Culture, in: interlitteraria 15/1 (2010), S. 75–84.
  • Mis on eesti kultuur? Mõttevahetus: Eesti eksistentsiaalsusest, in: Looming 8/2011, S. 1130–1138.
  • Symbols as Means of Creating Cultural Communication and Identity. The Estonian Case, in: interlitteraria 16/2 (2011), S. 419–440.
  • Arvo Valton on this side of infinity, in: Estonian Literary Magazine 40 (Spring 2015), S. 30–33 http://www.estlit.ee/elis/?cmd=writer&id=52149&txt=3522

Sekundärliteratur
  • Sirje Olesk: Rein Veidemanni elu kirjanduses, in: Keel ja Kirjandus 10/1996, S. 714–715.
This article is issued from Wikipedia. The text is licensed under Creative Commons - Attribution - Sharealike. The authors of the article are listed here. Additional terms may apply for the media files, click on images to show image meta data.